Search
  • Eric

Kohtumenetluse numbreid krediidihalduse vaatest

Updated: Nov 17

Targad ja edukad ettevõtjad jälgivad oma valdkonnas trende ning saadud andmetele tuginedes teevad prognoose oma ettevõtte tegevuste osas. Prognooside tegemiseks on kõige lihtsam meetod oma klientide/koostööpartnerite tegevuse/tulemuste jälgimine, sest mingi aja möödudes kanduvad nende tegevuste tulemused edasi Sinu ettevõtmisteni.


Minnes vastu vägagi keerulisele talvele - seda nii finantsiliselt kui ka kütuseressursside osas - on paslik korra piiluda, kuidas valmistuvad kohtutäiturid oma valdkonnas järgmist poolaastat vastu võtma. Kohtutäiturid saavad oma prognooside tegemiseks andmeid küsida kohtutelt ja massmenetlusega tegelevatelt sissenõudjatelt. Pidades silmas, et ka kohtutäiturite valdkonnas on mahud olulised, siis vaatan korra maksekäsu kiirmenetluse mahtusid.


Viimasel viiel aastal on maksekäsu kiirmenetluste arv olnud selgelt tõusvalt kasvutrendis. 2021. aastal tõi Riigikohtu esimees Riigikogule antud ülevaates välja, et kui aastal 2018 esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldusi u 35.000 ja aasta hiljem oli avalduste arv 39.000 juures, siis 2020 esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldusi 45.566 korda. Seega on ajavahemikus 2018-2020 menetluste arv kasvanud keskmiselt 15% aastas. Hilisem konkreetne statistika ei ole hetkel internetiavarustest leitav, kuid koroona-aasta mõjus ka kohtumenetlusele: väidetavalt esitati 2021. aastal umbes 43.000 maksekäsu kiirmenetluse avaldust.


Kuigi nii 2021. aasta, kui ka käesoleva aasta kohta on statistika veel avaldamata, kergitas kohtutäitur Risto Sepp sellelt teemalt pisut saladuskatet oma ettekandes Riigikogu õiguskomisjonile 11. oktoobril 2022. Ettekandest ilmnes, et 2022. aastal esitatud maksekäsu kiirmenetluste arv on kuupõhises võrdluses kasvanud 25-45% võrrelduna 2021. aasta vastavate kalendrikuudega. Selle info põhjal on alust oletada, et tükiliselt esitatakse 2022. aastal pea 52.000 maksekäsu kiirmenetluse avaldust.


Võrdluse mõttes nimetan ka varasemalt viidatud Riigikohtu esimehe ülevaates välja toodud andmed tsiviilasjade kohta. 2018 aastal esitati tsiviilmenetlusse üle 29.000 avalduse, aasta hiljem juba üle 32.000 avalduse ja 2020. aastal esitati maakohtusse 33.658 tsiviilasja. Hagimenetluses ei olnud menetluste arvu kasv aastatel 2018-2020 samas suurusjärgus kui maksekäsumenetluste puhul ning kindlasti ei ole kõik nendest menetlustest seotud rahaliste nõuetega. See annab alust oletada (ja kinnitab postituse alguses mainitud mahuväidet), et suurem fookus rahaliste nõuete osas püsib maksekäsu kiirmenetluse juures.


Tulles tagasi käesoleva postituse alguses toodud teemapüstituse juurde, siis esitan eelpool kirjeldatud andmete põhjal väite, et järgmise poole aasta pärast peavad kohtutäiturid olema valmis täiendavalt ressursse kaasama, et hallata ära suurenevat töömahtu. Kindlasti ei jõua kõik kohtusse esitatud avaldused välja lõpuks kohtutäituriteni, kuid arvestatav hulk menetlusavaldusi seda kindlasti teeb.


Mida tähendab see omakorda krediidiandjatele? Arvestama peab kindlasti sellega, et kui täna on Sinul või Sinu ettevõttel võlanõue, millega ei ole Sa veel kohtusse pöördunud, siis võib Sul selle tegevusega kiireks minna. Mida rohkem on menetlusi - seda eriti olukorras, kus töökorralduslikult on vaja teha muudatusi suurenenud mahtudega hakkama saamiseks -, siis seda suurem on võimalus, et Sinu võlanõue saab olema lihtsalt üks paljudest. Kui soovid niisugust olukorda ennetada, siis leiad selleks täpsemaid suuniseid minu raamatust "Kus mu raha on!?", kus selgitan erinevaid nüansse põhjalikumalt.


Vahetult enne käesoleva blogipostituse ilmumist avaldas Eesti Ekspress artikli ühe suurima võlanõuete massmenetluse ja kokkuostja, PlusPlus Capital AS, cross-default'i kohta ehk teisisõnu on nende ärimudeli jätkumine väga suure kahtluse all. Käsitlen võlanõuete ostmise ja sellelt teenimise temaatikat tulevikupostitustes.




33 views0 comments

Recent Posts

See All

Eile oli mul väga hea võimalus olla külaliseks Peeter Pärteli iganädalases videokõnes, kus teemaks oli krediidihaldus. Kui lähtuda küsimustest (mida esitati terve videokõne vältel), siis on krediidiha