Kuidas juhtida rahavoogusid läbi krediidijuhtimise?
Juba eesti vanasõna ütleb, et "võlg on võõra oma" ja sama vanasõna moderniseerides saame öelda, et "krediit on võõra oma". Samas on meie seas ettevõtjaid ja ettevõtteid, kes kasutavad seda võõrast asja enda hüvanguks edukalt ära, võimendavad oma tegevust ja teenivad krediidi edukast juhtimisest täiendavaid tulusid. Kuidas nad seda teevad? Sellele küsimusele pakungi mõned vastused järgmise kahe postitusega.
Rahal on hind. Hind, mida igapäevaselt vähem teadvustame (või pigem vähem hoomame) on inflatsioon ja otsesemalt teadvustavam (ja rahakotis tuntavam) hind on intress. Viimasel ajal on inflatsioon olnud inimestel rohkem huulil ja teadvuses, sest inflatsiooni järgi juhitakse keskpankade poolt raha hinda.
Lepingulises suhtes on raha hinna väljendajaks intress. Intressi küsitakse ja intressi makstakse. Küsijaks on krediidi andja ja maksjaks krediidi saaja. Olen märganud kaubanduses kasutatavat reklaamlauset, mille kohaselt on järelmaksevõimalusega tasudes "intress 0%!". Kõlab ju ahvatlevalt? Eks ta ongi. Samas tuleb arvestada, et selliste pakkumiste korral on intress sisse arvestatud toote hinda või tasute selle intressi mingil teisel viisil (nt teleteenuste puhul igakuiste kuutasudena).
Välja antud krediidi puhul tuleb arvesse võtta perioodi, mille möödumisel krediit tagastatakse. Toon siinkohal ühe näite: kui tegeled tootmisega ja võimaldad kliendile pikka krediiti, siis peab Sinu ettevõttel olema piisavalt käibevahendeid, et tasuda toorme, töötajate töötasu, tootmisvahendite, vajadusel ka transpordi ning kindlustuse ja kindlasti riiklike maksude eest. Olukorras, kus oled võimaldanud kliendile pikka tasumistähtaega, tuleb Sinu ettevõttel kanda alguses kõik need kulud ise enne, kui klient tehtud kogukulu arve tasumisega hüvitab. Hea on see, et kõiki neid kulusid ei pea korraga välja käima. Oskusliku rahavoogude juhtimisega on võimalik ajastada (mitte ajatada!) rahade liikumine selliselt, et Sinu ettevõte kannaks võimalikult vähe finantskoormust.
Kuidas seda teha? Tean väga hästi, et iga ettevõtmine on unikaalne (alates tootmistsükli kestusest kuni toote kliendile tarnimiseni) aga mõned üldistused on siiski võimalik teha. Kasutades ära eelkirjeldatud kuluallikaid, siis juhiksin krediiti ise järgnevalt:
- toormele kaupleksin tarnijalt välja võimalikult pika tasumistähtaja;
- töötajate palkade osas pole varianti - riik seab sinna kohustuslikud tähtajad - aga tuleb arvestada, et palkadelt tasutakse maksud alles ülejärgmine kuu, mis annab omakorda võimaluse rahavoogude hajutamiseks;
- tootmisvahendite (ning vajadusel ka transpordi) osas vaatan iga kuluartikli eraldi (nt elekter tuleb maksta arve alusel järgmisel kuul aga kuluvahendite osas prooviksin saada tarnijalt võimalikult pikka maksetähtaega).
Kui nüüd esitada kliendile veel arve, millel on pigem lühem maksetähtaeg, siis võib oma ettevõtte kogu finantseerimisvajadus olla suhteliselt väike. Kõige parem on kasutada maksmiseks kellegi teise (antud juhul Sinu ettevõtte kliendi) raha.
Käesolevas postituses tõin välja krediidijuhtimises sellised aspektid, mida saad rakendada juba olemasolevate klientide ja ärimudeli juures. Järgmises postituses vaatan erinevaid võimalusi, kuidas mõjutada tarnijat andma soodsamaid tingimusi.
