top of page
Search
  • Eric

"Mulle tehakse liiga!"

Esmalt soovin siinkohal igale lugejale head jätkuvat 2023. aastat! Uus aasta ei tähenda, et krediidihalduses puhuksid uued tuuled ja seetõttu jätkame sealt, kus eelmise aasta lõpuga pooleli jäime ehk jalutame edasi mööda krediidihalduse keerdkäike.


Pahatihti jõuavad meediasse lood inimestest, kes kurdavad ikka ja jälle sama vana muret: nendelt nõutakse alusetult raha. On selleks nõudeks tasu kauba eest, mida ei ole tellitud või tasumata trahvid või midagi muud - ühiseks jooneks on isiku veendumus, et temalt võetakse ära tema raha ilma selleks õigust omamata.


Mida teha sellistes olukordades? Esmalt tuleb endale selgeks teha, millega on tegu: kas tegemist on pettusega või on tegemist õiguslikku lahendamist vajava olukorraga või...oled tõesti unustanud oma kohustuse ja nüüd tulebki selle eest tasuda. Kui tegemist on viimati nimetatud olukorraga, siis tuleks viisakusest vabandada, täita kohustus ja eluga edasi minna.


Üldjuhul ei reageerita rahalistele nõuetele, kui neid nõudeid esitavad ettevõtted, kes on algupäraselt nõude aluseks olevate kaupade-teenuste omanikeks. Reaktsioon tekib tavapäraselt siis, kui nõude esitab inkassofirma. Antud etapis reaktsiooni tekkimine on ka normaalne, sest kui kaupu-teenuseid müüva ettevõtte peamine sissetulekuallikas on kaupade-teenuste müük, siis inkassofirma peamiseks sissetulekuallikaks on võlgnikelt rahade kättesaamine ehk teisisõnu: inkassofirma ei lõpeta võlamenetlust lihtsalt sellepärast, et neil on vaja midagi muud teha.


Erinevalt internetis ohtralt leida olevatele soovitustele, ignoreerida inkassofirmade nõudmisi ja/või saata nad pikalt, mina sellist lähenemist esimese hooga ei soovita (tuletan meelde, et alati on võimalik, et unustasid midagi tasuda korrektselt). Mida mina teen sellistes olukordades? Üldjuhul tahan ma kindel olla, et vastaspool suudab oma nõuet ja nõudeõigust tõendada. Jah, Eestis on seadusesse kirjutatud ka võimalus sõlmida suuliseid lepinguid aga seadusandja on sellisele võimalusele kohati lisanud ka täiendavaid tingimusi. Näitena toon siin tarbijaga telefoni teel sõlmitavad lepingud. Võlaõigusseadus sätestab, et tarbijaga telefoni teel sõlmitud lepingu korral on leping kehtiv, kui ettevõtja on telefoni teel sõlmitud lepingu tingimused edastanud tarbijale ja tarbija on oma nõustumist kinnitanud kirjalikult taasesitatavas vormis. Samas on ka kohe sellele sättele erisused: antud nõue ei kehti finantsteenustele ja kui tarbija ise võttis ettevõtjaga ühendust, et kaupu-teenuseid tellida.


Seega, esimeseks võimaluseks alusetust võlanõudest vabanemiseks on kontrollida selle võlanõude tõendatavust. Teiseks sammuks võiks olla võlanõude kehtivuse kontroll ehk teisisõnu: äkki on võlanõue aegunud? Aegumisel siinkohal pikemalt ei peatu, sest tegemist on pikema teemaga, millest olen põhjalikumalt kirjutanud oma raamatus "Kus mu raha on!?". Kui senise tegutsemise käigus ei ole meenunud, et oleksid ise tellinud endale kaupa-teenust, nõudel oleks ka nagu alusdokumentatsioon olemas ja aegumine ei ole ka veel teema ning jätkuvalt on tunne nagu tehakse liiga, siis võib olla täiesti põhjendatud tegevuseks olla kohtusse pöördumine. Mina üldjuhul luban teisel osapoolel seda teha, sest kohtusse pöördumisel on kulud ja risk, et kaotuse korral tuleb ehk hüvitada ka vastaspoole kulud.


Täiesti omaette postituse teema oleks kindlasti meetodite loetelu, kuidas inkassofirmade nõuetele vastu seista ja kuigi seal on paar väga head ning toimivat lahendust, siis neid eelistan ma jagada krediidihalduse koolitustel. Lõpetuseks saan soovitada, et olukorras, kus oled saanud võlanõude, siis esmalt jää rahulikuks ja hinda olukorda - seejärel aga tegutse, mitte ära looda, et probleem laheneb iseenesest.



40 views0 comments

Recent Posts

See All
Post: Blog2_Post
bottom of page